Meeskonna nimekirja kuulus Ukrainast pärit Vadim hooaja alguses, täna on ta lahkunud mängijate ridade all, kuid mees on igal treeningul ja mängul kohal.
See on küsimärgi nii mõnelegi pealtvaatajale tekitanud, selgitame olukorda ja räägime Vadimiga otse, mis mõtted tal siin olles on olnud, kui suur igatsus või väike kartus on naasta sõjakoldesse.
„Kui ma vigastada sain, ei teadnud ma täpselt, mis minust saab. Kuidas edasi minna, kas naasta koju, kus sõjaline olukord ei annaks mul rahulikult treenida ja taastuda ning riskiksin mingil määral eluga. Jah, tunnistan et tahe oli suur, kuid koostöös meeskonna juhiga sain suurepärase võimaluse oma ravi Pärnus teha,“ rääkis Vadim.
Johani ainus ja kindel otsus oli, et meest mitte mingil juhul tagasi Ukrainasse ei saada. Klubi andis kõik võimalused, et noorele mehele prefessionaalset taastusravi pakkuda ja ehk ka karjääri meie juures jätkata.
Vadimi vanemad ja sugulased on Ukrainas, õde USAs, üldises mõttes on tema perekonnaga kõik kenasti ja nad on ohutus kohas. „On raske näha, mis minu kodumaal toimub, kuid veel raskem, et ma ei ole oma vanemate juures. Samas neile on see kindlasti kergem, et olen ohutus kohas. Vanemate kodu on õnneks sõjakoldest kaugemal, kuid rakette kuulevad nad iga päev. Suhtlen nendega iga päev, olenemata sellest, et elekter mingiks hetkeks neil kaob.“
Tagasi koju ta igal juhul pärast hooaega naaseb..
„Jah, pärast viimast mängu soovin koju minna, näha oma vanemaid ja sõpru. Seejärel alustan treenimist uueks hooajaks. Hetkel ma suudan juba joosta ja hüpata. Treenime Saskiaga eraldi meeskonnast, kuid vahel õnnestub ja mängijatega koos treeningul osaleda,“ on ta lootusrikas.
Kozak ei ole esimest korda Eestis ning teab, et siinsed inimesed on väga abivalmis. Meeskonnakaaslased on teda esimesest päevast alates aidanud, kõik kellega ta on kokku puutunud on väga sõbralikud inimesed. Ainus miinus tema jaoks on väga külm ilm..
„On tore, et Ukrainast on veel mängijaid Eestis, TalTechis, Kelas, Cramos jne. Oleme saanud suhelda ja mul on siin sõpru!“
Viimaks ütleb ta, et ta ei karda koju minna, olgugi mis on, on see tema kodumaa ja pere igatseb teda.
Klubi on aidanud Ukrainat ning Vadimi taastumine on meie jaoks oluline ja väike panus, et saame teda ohutus kohas hoida.